Filmid&Raamatud

Lubasin siis eelmises postituses, et kirjutan millalgi veidi lähemalt raamatutest ja filmidest, mis mulle meeldivad. Siit see tuleb.

Esmalt, kõige lihtsam. Mu lemmikraamat on "Midagi laenatut", nagu ka enne mainisin. Raamatu autor on Emily Giffin. Lugu räägib Rachelist, kes on jurist. Ta on terve elu olnud "play-by-the-rules" tüdruk ning elanud oma täiuslikult eduka parima sõbranna Darcy varjus. Ta isegi tutvustas Darcyt Dexile, kes Rachelile endale salaja meeldis. Ning Dex palus Darcyt viimaks endale naiseks. Rachel on muidugi harjunud sellega, et Darcy kõik endale saab. Aga võimude vahekord muutub Racheli 30ndal sünnipäeval. Pärast Darcy lahkumist saab Rachel aega veeta Dexteriga. Üks asi viib teiseni ning nad veedavad öö koos. Kuigi kogu loo vältel valdab Rachelit süütunne, kerkib selle varjus esile ka tema maha surutud armastus Dexteri vastu. Ning kuigi ta ei taha haiget teha oma parimale sõbrannale, peab Rachel viimaks valima oma õnne ja teiste õnnelikuks tegemise vahel. Kõige selle käigus avastab ta, et piirid sõpruse ja armastuse vahel on hägused, täpselt nagu ka õige ning vale vahel.
Mulle meeldis see lugu, kuna see õpetab iseenda soovide eest välja astuma. Kuigi see, mis toimub, on väga ebaaus Darcy suhtes, ei ole temagi lõpuks just kõige puhtama südametunnistusega. Lisaks on lugu kuidagi veidralt lootust andev - armastust ei saa tegelikult ikkagi maha suruda. See, mis tulema peab, see ka tuleb.
Totaalne naistekas, loomulikult. Aga mulle väga meeldis.

Mulle meeldivad ka sellised teosed nagu "The Host"("Keha"), Christopher Paolini Pärimuste tsükkel(neli raamatut, millest esimene oli "Eragon"), Harry Potteri lood jne.

Hetkel on mu lemmikfilmiks vist "One day"("Üks päev").
http://www.youtube.com/watch?v=uLUWHW5NxwI. Sellel aadressil näete siis treilerit. Tegelikult on seegi film tehtud raamatu järgi, mida ma veel lugeda ei ole jõudnud. Tahaksin küll. Kuna tegemist on draamaga, hoiatan kohe ära, et lõpp ei ole nii õnnelik, kui paljudele meeldiks. Lugu on väga kaasahaarav. Räägib Emmast ja Dexterist(nagu näha, on mul nõrkus selle nime vastu vist:D), kes peaaegu magavad koos ööl, kui kolledži lõpetavad, aga otsustavad jääda sõpradeks. Lugu viib vaataja läbi 20ne aasta, just selle kuupäeva, mil Emma ja Dexter suhtlema hakkasid. See näitab nende suhte keerdekäike, kõõlumist sõpruse ja armastuse piiril ning lõpuks vajumist ühele poole. Ma tõesti rohkem rääkida ei tahaks, sest ma arvan, et te peaksite ise vaatama. Ausõna - mina nutsin.
Ma olen vist üldse depressiivsete asjade austaja. Kuigi, komöödiad meeldivad ka. Action meeldib ka. Aga see film läks eriti südamesse. "The vow"("Vanne"), meeldis ka. Tsekkige ise üle.

Vot nii palju siis praeguseks. Homme on 30. aprill ja mu esimene riigieksam - eesti keel. Edu mulle ja teistele abiturientidele!
Lähen trenni.
Kohutmiseni.

Kes ma olen?

Mul oli tegelikult kunagi mingi teine blogi üldse, aga selle otsustasin nüüd kinniseks muuta, sest seal on igasugust jama ajast, kui olin umbes 15. Seega, panin ta kinni ja jätan tekstid endale mälestuseks.
Üks mu parimaid sõpru käsib mul pidevalt aus olla. Mitte, et ma valetaks kellelegi või midagi. Aga ta tahab, et ma tunnistaks, mis mind häirib või mis väga meeldib. Seega, alustan sellega, et räägin natuke, milline ma päriselt olen. Kes ma olen.

Noh, mu nimi on Kristine. Ma sündisin 12. märtsil 1993ndal aastal. Olen 19 aastane. Mu ema nimi on Külli ja isa nimi on Imre ning ma olen ainus laps. Olen terve elu elanud Raekülas. Elan koos ema, isa, vanaema, vana-vanaemaga ja kassiga, kelle nimi on Jasper. Mu isa tegeleb ventilatsioonisüsteemidega ning ema õpib TÜ Pärnu Kolledžis kolmandal kursusel sotsiaaltöökorraldust. Mu teine vanaema elab samuti Pärnus. Üks vanaisadest suri enne, kui sündisin ning teine suri, kui olin kahe kuune. Mul on kaks onu - nii emal kui isal on vennad. Kasvasin üles samas majas koos ema venna perega ning veetsin palju aega onutütre Keitiga, seega ei saaks öelda, et oleksin õdede vahelistest suhetest ilma jäänud. Mu isa venna lapsed, Kristen Raian ja Jette Lee, on minust tunduvalt nooremad, Raian on hetkel neljane ning Jette 1,5 aastane. Lisaks Keitile veetsin väiksena väga palju aega oma naabri ja parima sõbranna Eliisiga.
Alates esimesest klassist olen käinud Pärnu Koidula gümnaasiumis ning hetkel on käsil viimane aasta. Alates 5ndast klassist olen käinud matemaatika-füüsika erikallakuga klassis. Kuus aastat olen käinud laulukooris, olen osalenud fotograafiakursusel, tantsinud, mänginud squashi ja sulgpalli. Hetkel käin Spordihallis rühmatreeningutes ning jooksen. 11ndas klassis ühinesin PKG õpilasesindusega.
Töötanud olen ettekandjana (Frens Cafe ja nüüdseks tegevuse lõpetanud Lõuna Express) ning teinud ka erinevaid vabatahtlikke töid, nt Rahvusvaheliste Hansapäevade korraldamine.
Eriliselt tugev olen inglise keeles, mida hakkasin vaikselt õppima juba eelkoolis. Olin siis vist umbes viiene.
Ma ei ole kunagi käinud lasteaias. Selle asemel käisingi lasteringis ja eelkoolis.
Ma vihkan kohupiima. Võin süüa kooke, kus kohupiim on segatud vahukoorega, aga ainult kohupiimatooteid ma kohe kindlasti ei söö. Üldse ei ole ma eriline magusafänn. Ma ei armasta ka eriti shokolaadi, mis tuleb paljudele inimestele üllatusena. Kui mul on valida, kas söön soolast toitu või kooke-komme, valin peaaegu alati soolase. Aga ma jumaldan erinevaid marju, puu- ja juurvilju. Eriti meeldivad mulle tomat, porgand, paprika, arbuus, melon, maasikad ja kirsid. Otseselt lemmiktoitu mul ei ole, aga väga maitsevad erinevad vormid - kartulivorm lihaga, karjasepirukas(kartulipuder ning liha ja oad), riisivorm liha ja porgandiga. Lisaks nendele armastan ka kana, nii fileena, kui kastemetes või risottona. Granaatõunamahl on üks lemmikutest, aga seda ma eriti tihti ei joo, sest ma tüdinen paljudest asjadest väga kiiresti ning üritan hoida granaatõunamahla siiski oma lemmikute hulgas pikemat aega.
Muusikaeelistused on viimasel ajal muutlikud olnud. Kui veel paar aastat tagasi eelistasin raskemaid stiile, mille hulka kuulus ka suurtes kogustes screamo't, siis nüüdseks meeldivad ka paljud teised stiilid. Valin muusikat, mida kuulan pigem laulu mitte stiili järgi. Ühel hetkel võin kuulata Atreyu - Her portrait in black, järgmisena aga Example - Wrong in the head. Mu kõige suuremaks lemmikuks ongi vist praegu Example. Hindan lauludes lisaks insturmentaalile ka sõnu ning ei salli eriti lugusid, kus mingit otsest sõnumit ei ole. Nagu ka toitude puhul, tüdinen ma lauludest üsna kiirelt. Kui leian mõne loo, mis mulle väga meeldib, siis kuulan seda senikaua, kuni see enam üldse eriline ei tundu. Nii, et kui juhtun kuulma mõnda laulu, mis mulle eriliselt suurt muljet avaldab, luban endale seda vaid kord kuni kaks päevas, et kauem lugu nautida. Ainus lugu, millest ma ei ole ära tüdinenud ning mida regulaarselt viimase 2 aasta jooksul kuulanud olen on Volbeat - A moment forever. Aeg-ajalt meeldivad mulle ka klassikalised muusikapalad, nagu näiteks Carl Orff - Carmina Burana ning Bachi Toccata ja Fuuga.
Mu lemmikraamat on Emily Giffini "Midagi laenatut"("Something borrowed"). Lugesin seda inglise keeles, nagu ka paljusid teisi inglise/ameerika kirjanike raamatuid, sest arvan, et iga teos on kõige parem originaalkeeles, kuid kahjuks valdan lugemiseks piisavalt vaid eesti ja inglise keelt.
Lemmikfilmina võiksin vist ära märkida "Ajaränduri naise". Kuigi mulle meeldis ka "Üks päev", mis on raamatu põhjal tehtud. Mu emale ei meeldinud see film absoluutselt, kuna tegemist oli draamaga ning lõpp ei olnud just eriti õnnelik. Aga minu arvates rääkis "Üks päev" hea loo ning pani kindlasti mõtlema sellele, kuidas ei tohiks oluliste asjadega kaua venitada. Sealt filmist on pärit ka üks mu lemmikumaid tsitaate. Naispeategelane ütleb meespeategelasele(täpsustuseks olgu öeldud, et nad on parimad sõbrad): "I love you. I just don't like you anymore." Kirjutan lemmikraamatutest-filmidest täpsemalt mõnes teises postituses.
Pärast gümnaasiumi lõppu tahaksin edasi õppida Tallinna Tehnikaülikoolis soojusenergeetika erialal. Füüsika on mind alati huvitanud ja olles 12 aastat reaalkallakuga koolis käinud, tundub tehniline suund üsnagi loogiline valik.
Inimestes hindan ma ausust ja järjepidevust(kuigi ma ise üsna kiirelt tüdinen). Ma ei salli kahepalgelisust ning ei taha mingit tegemist teha inimestega, kes ei suuda öelda, mida nad tegelikult asjadest arvavad ning panevad liiga palju rõhku sellele, et nad kõigile meeldiks, selle asemel, et kindlaks jääda oma tõekspidamistele. Pean tähtsaks omaduseks punktuaalsust ja usun, et kui lubadus on antud, tuleks sellest ka kinni pidada. Vastasel juhul ei ole ju mõtet üldse midagi lubadagi. Mu lähedased sõbrad on kõik väga tugevad isiksused ning seda ma nende juures hindangi. Usun, et elus tuleb vaeva näha, selleks, et saavutada, millest unistatakse. Kahju on inimestest, kes ootavad, et kõik hea neile sülle sajaks. Ma ei hakka inimesi eriti kiiresti usaldama ning üldse on neid, kellele saan kõigest rääkida vaid paar tükki.
Pean ennast üsna lojaalseks, punktuaalseks ning kohusetundlikuks. Ma olen tõenäoliselt liialt emotsionaalne ning järsk ja otsekohene. Aga inimesi, kellest ma hoolin, hoian ma väga. Ning põhimõtteliselt, kui mind mitte totaalselt välja vihastada, olen ma üsna sõbralik.


Seega - selline ma olen. Ausalt.