Tallinn, mu Tallinn

Olen nüüd viimaks jõudnud TTÜ ridadesse ja enne ei ole olnudki aega kirjutada, kui nüüd. Tallinna kolisin esmaspäeval, 27.08. Nüüdseks on lõpule jõudnud mu neljas päev siin. Kolides oli mul loomulikult kohutavalt palju asju, sest ma vist ei oskagi üldse vähema kogusega elada. Kui Tln-na jõudsin, oli esmalt vaja minna ühikalepingule alla kirjutama ning võtmeid tooma  Meie majas on lukus alumine uks ning ka koridori uks, mille peal korter asub. Neid saab avada magnetkaardiga, lisaks on veel korteri välisukse võti ning toaukse võti. Mulle anti algul vale uksekaart, s.t ma sain küll majja sisse, kuid oma koridori ei saanud. Caroline oli enne mind kohal, seega tema lasi minu, mu vanemad ja meie sada kompsu sisse. Vaikselt hakkan harjuma ühikaga, meie tuba on üsna kena, seega kurta pole väga millegi üle. Lisaks on kooli umbes 3 minuti tee, mis tähendab, et ärkama pean tunduvalt hiljem, kui seda Pärnus teha tuli. Ometi on väga imelik kodust eemal olla ja mingis teises voodis magada ning täielikult enda eest hoolt kanda. Igatsen Emme tehtud söökide järgi ja üleüldse perekonna ning kodu järgi, seetõttu on niinii hea meel, et reedel koju saan.
Õpin ma informaatikat, meie kursusel on umbes 140 inimest. Eile saime teada, millises õppegrupis oleme ning tuutoritunnis(infotund, mille jooksul rääkisid meile õppejõududest/loengutest ja muust kooliga seonduvast vanemad üliõpilased) saime veidi ka uute grupikaaslastega juttu ajada. Grupis on meid umbes 30, minu grupinumber on näiteks IAPB11. Ülesandeks anti juttu teha endast vasakul ning paremal pool istuvate õpilastega. Õnneks olid mõlemad inimesed, kelle kõrval mina istusin, väga meeldivad ning oleme ka pärast tuutoritundi koos aega veetnud.
Nädala alguses, esmaspäeval, oli TTÜ Tudengimajas pidu ehk siis tudengielu avalöök, kus oli meeletult palju tudengeid ja nagu hiljem tuutoritelt kuulsime, ei olegi sellisel üritusel enne nii palju rahvast olnud. Ka seal õnnestus mul mõningaid tuttavaid leida ja vanemate informaatikutega veidi juttu ajada.
Teisipäeval algasid loengud ja kuigi eelnädala päevad olid üsna pikad(v.a tänane), läks aeg kiirelt, sest infot oli kohutavalt palju vaja vastu võtta.
Tänane päev oli kõige parem ning kodusem just loengute koha pealt, sest meil oli 3 tundi matemaatika täiendõpet. Kuna enamik jutust oli tuttav ja matemaatika lahendamine tuleb PKG lõpetajatel küll vist üsna loomulikult, oli hea olla ning aeg ei veninud. Hiljem käisime Caroga veidi linnas ning õhtul külastasime Rainerit  ja Madist.
TTÜ on kohutavalt suur ning õigeid loenguruume oli esimesel päeval leida üsna keeruline. Me saime tudengiaabitsad, kus on sees ka TTÜ kaart, mida on mitu korda välja tulnud võtta. Tänaseks saan juba enam-vähem õppehoonete paigutusest aru, erandiks veel mõned tiivad, kuhu asja pole siiani olnud. Samuti külastasime täna esimest korda IT maja, mis on campusest kõige kaugemal, kuigi ühikast vaadates ei ole vist eriti vahet, kas minna peamajja või IT majja, sest tee paistab olevat sama pikk.
Tehtud sai ka raamatukogukaart, mis lisati digitaalselt lihtsalt ID kaardile. Esmaspäeval tuleb ära deklareerida ained, mida esimesel semestril võtta soovime/peame. Algse plaani järgi hakkan ma õppima diskreetset matemaatikat, matemaatilist analüüsi, valikainena matemaatika täiendõpet, programmeerimise aluseid, filosoofiat, väljendusoskust, vabaainena kehalist kasvatust, õiguse aluseid ning lisaks on kursus õpingukorralduses ning sissejuhatus erialasse, mis kõik annavad EAP-sid ning semestri lõpuks peaks neid kokku tulema 30, kuigi kõiki vaba- ja valikaineid ma veel enda jaoks valinud ei ole. Kaalun vene keelt, sest seda läheb ikka vaja, kuid kindlalt ei saa hetkel midagi öelda. Samuti pole ma otsustanud, millisega TTÜ paljudest organisatsioonidest ja õpilasühendustest ma soovin liituda. Kaalun kultuuriklubi, kes tegelevad peamiste tudengiürituste korraldamisega või siis ITÜN-i, mis on sisuliselt IT teaduskonna üliõpilasnõukogu. Arvan, et teen otsuse siis, kui olen juba rohkem tudengiellu ja õppimisse sisse elanud ning grupikaaslastega paremini tuttavaks saanud. Kui millegagi ühineda, tuleb sinna ka aega pühendada ning tahan kindel olla, et jõuan esimese aasta kõrvalt lisaasjadega tegeleda. Lisaks tahaksin aasta lõpus tuutorikoolitusele minna, et järgmisel aastal ise rebaseid suunata ja aidata.
Tänaseks kõik. Niigi tuli pikk:)
Ilusat uut kooliaastat kõigile.

Unenäod - mida neist arvata?

Näen viimasel ajal täiesti ajuvabasid unenägusid. Kui varasemalt suutsin neid millegi konkreetsega seostada siis nüüd ei ole mul tõesti aimugi, kust sellised asjad üldse tulevad. Ja terve öö näen sama und. Nagu mingi lugu. Aeg-ajalt näen sama lugu isegi kaks ööd järjest. Ma ei tea, kas asi on väsimuses või palavuses või kliimamuutustes või olen ma lihtsalt kujutlusvõime järgmisele tasemele jõudnud.
Mõned päevad tagasi nägin unes, kuidas tervest riigist sai mingi sõjast laastatud maavare ja kõik, kes vähegi suutsid pidid põgenema kusagile ääremaale, kus me magasime bussides, ei olnud süüa ega tekke ja mis kõige hullem - puudus ligipääs veele, s.t juua ei olnud. Seal oli ka mingi pood, kust valitsuse töötajad igale ühele mingil hetkel andsid teatud normi süüa ja pudeli vett. Kuna meil ei olnud tekke, leidsin mina kusagilt ilusasti pakitud Eesti lipu ning tõmbasin selle endale ja kaaslasele ümber, kui uuesti bussi magama pidime kobima. Ma ei tea, kellega ma seal olin, ei mäleta ühtegi tuttavat nägu peale Mannu, kes poole mu veest ära jõi, ja Maanuse, kes minuga samas bussis ööbis.
Arusaadavamad on unenäod, mis puudutavad kooli ja ka neid näen ülitihedalt. Aga igas unenäos on mingi draama, kusagile tuleb põgeneda, keegi on ohus, midagi on valesti. Ma olen vist tõesti erakordselt paranoiline. Mida lähemale tuleb aeg, kui Tallinnasse kolida tuleb, seda rohkem näen unes Koidula gümnaasiumit. Aga nagu mainisin - mitte kunagi normaalset, rahulikku koolielu. Kõige hilisem uni sisaldas mingisse eriti räigesse haigusesse nakatunud surnuid, kes siiski kõndisid mööda kooli ringi ja üritasid meid kõiki hammustada. Seal oli igasugu ekstreemseid hüppeid ja katustel turnimist.
Lisaks sellele näen, kuidas ma koguaeg igale poole hiljaks jään või minemata unustan. Aeg-ajalt eksin ma ka TTÜ koridorides ära ning ei jõua seetõttu eksamitele.
Viimasel paaril ööl olen unes näinud soomlasi, kellega eelmisel nädalavahetusel klubis kohtusime. Täiesti ajuvabad stsenaariumid sellest, kuidas ma nõustun Tamperesse kolima või ühega neist kesteabkuhu kaasa minema.
Tõenäoliselt on mul lihtsalt eriliselt elav kujutlusvõime, aga peab ütlema, et igav nende unenägudega juba ei hakka.
Huvitav, kas ma ikka veel räägin unes? Nii emme kui ka Ellu on maininud, et ma kipun magades pomisema.
Loodan, et Tallinnas seda ette ei tule, sest muidu tunnen kaasa Carolinele, kes mind järgmised 3 aastat nii ööl kui päeval kuulama peab:)

All that count's is here and now!