Muuta mu maailma

Tere, tere!
Ei ole ammu kirjutanud, aga meie elu siin ei võimalda just eriti aega iseendale. Koolipäevad on üldiselt suhteliselt pikad ja õhtuti leiame omale tegevust väljaspool ühikat.
Olen saavutanud teatud rutiini, mistõttu on iga päev aina kergem. Koolimaja on nüüdseks tuttavam, tunniplaangi hakkab meelde jääma, grupikaaslaste näod on selged.
Tundidest on mu lemmikud diskreetne matemaatika ja programmeerimise algkursus. Mõlemad on loogilised ained, kus saab ise hästi palju mõelda ning asju omamoodi lahendada.
TTÜ hooned on ilusad ja maja ise väga suur. Seetõttu ringi jooksmist on üsna palju, eriti kuna peame palju sööklas käima, sest mõningatel grupikaaslastel on tõesti kõht väga tihti tühi.
Tallinnas on alati hästi palju teha. Alles eelmisel neljapäeval käisime väga ägedal üritusel nimega Valgus kõnnib Kadriorus. See toimus juba 7ndat aastat, aga millegi pärast Pärnus need uudised minuni jõudnud ei ole. Tegemist oli siis suve ära saatmisega Kadrioru pargis, mis oli tuhandetesse tuledesse ehitud ja kus esines Terminaator koos C-jamiga, mis on põhimõtteliselt nagu Eesti versioon Apocalypticast. Igatahes, tõeliselt impressive õhtu oli, mille lõpetas ilutulestik. Emotsioonid olid küll võimsad.
Sellel reedel toimub TTÜ tudengkonna sünnipäev, kuhu pilet on juba eelmüügist ostetud. Päev tõotab tulla tegus, kuid kirjutan sellest hiljem, kuna ei tea veel täpselt, kuhu ja kuidas välja jõuame.
Juba kaks nädalat on möödas meie grupi tutvumisõhtust, kus saime lõplikult teada, kellega järgmised kolm aastat veedame. Põhimõtteliselt võib peo õnnestunuks lugeda, mõned erandid välja arvata.
Palju rääkida ei oska, kui midagi huvitavat leian/teen/kohtan, siis kindlasti annan teada.
Senikaua kuulake siin mu andekat kursavenda ja hoidke ennast haiguste eest - mul see õnnestunud ei ole.
Tervitused Tallinnast.

Mina - rebane. Jälle rebane.

Teine nädal Tallinnas on jõudnud poole peale. Esmaspäev oli kohutavalt pikk. Kaheksaks pidime koolis olema ning ma jõudsin ühikasse tagasi pool kaheksa õhtul. Caro päev oli pikemgi veel ja ta tuli koju tund aega pärast mind. Tänane koolipäev oli erakordselt sündmustevaene. 10neks läksin kooli(magada ikka ei saanud, sest Caro läks kaheksaks ja ajas mindki üles), siis oli aulas mingi väljendusoskuste loeng, millest suurema enamuse mängisin ma solitaire'i ja sain teada, et kuna ma oskan üsna hästi kirjutada ja kõneleda, siis ma tõenäoliselt ei kuulu TTÜ-sse, sest õppejõu arvates peaksid sellised inimesed hoopis TÜ-s eesti keelt ja kultuuri õppima. What?
Edasi suundusime esimest korda IT majja programmeerimise praktikumi. Tegelesime SCRATCH-iga, mis tegelikult on rohkem nagu pusle kokku panemine, funktsioonid on esitatud peamiselt kujunditena ning on oluline, et kujundid omavahel kokku sobiks. Veidi pärast poolt kahte olin igatahes ühikas tagasi. Enne sain veidi Janisega jalutada ja juttu ajada, seda võimalust on meil esinenud üsna harva, sest meie kursus on väga suur ja me ei satu üksteise lähedale. Nüüd aga, kus põhitöö jätkub gruppides, saame tõenäoliselt tihedamini kokku.
Kuna päev koolis oli tõesti väga lühike, mõtlesime Caroga, et kutsume Meelise välja. Algne idee oli küll lihtsalt Mustaka peal ringi jalutada, aga sattusime kuidagi hoopiski vanalinna, imetlesime vaadet Toompealt ja kõndisime tänavad risti-rästi läbi. Pärast seda käisime Viruka toidupoes ja läksime trollile, et eeldatavasti  uuesti Mustakale jõuda, mis läks üsna hästi, tulime maha peatus enne TTÜ-d. Külastasime mingit kodutarvete poodi ja ostsime Caroga omale morsikannu. Või mis iganes otstarbel me seda edaspidi kasutama hakkame. Igatahes on sellel punane kaas - nõustusime koheselt värvi osas. Pärast seda otsustasime Nõmmele mingisse pubisse minna, mis Meelise sõnade kohaselt oli hea koht ning kus ei pidanud eriti palju rahvast ka käima. Ma eeldasin koheselt, et kindlasti ei ole pubi eriti kaugel, sest Nõmme piir on väga lähedal TTÜ-le. Aga me läksime sinna kohta ülimalt suure ringiga. Kuigi Meelisel oli õigus - pubi oli tõesti üsna hubane ja rahvast polnud liiga palju. Pärast jalutasime tagasi ühikasse ja Meelis tuli natukeseks meie juurde. Nüüd leban voodis ja tunnen kuidas mu sääred valutavad. Homme olen koolis poole neljani. Mis edasi teeme, seda veel ei tea. Poodi oleks vaja minna ja võib-olla jõuame isegi midagi  normaalset süüa teha. Neljapäeval on tihe päev. Poole kuueni on kool, siis tuleb teaduskondade ristimine, üldine rebasteristimine ja õhtul Panoraamis ja Parlamendis suur rebastepidu. Tuleb põnev.
Kirjutan uuesti, kui olen veidi selgema rutiinitunnetuse kätte saanud, sest hetkel lahmin lihtsalt ringi ning mingit korrapära ei tunneta.