Esmalt - SEE on üks väga hea laul. Nii, et pange see mängima ja siis lugege, mis mul täna öelda on.
Jah, tean, et erakordselt kiirelt tuli see järgmine postitus. Pole väga minu moodi. Aga mul tõesti on vaja promoda veidi ühte filmi, mida just vaatamas käisin. Arvatavasti on osad teist seda juba näinud ka, aga kes ei ole - vaadake. Eriti PKG õpilased, sest see teeb teie kunstiajaloo tunnid tunduvalt lõbusamaks, luban.
Filmi nimi on "Midnight in Paris"("Südaöö Pariisis"). Peaaosas on Owen Wilson, kes mängib stsenarist/kirjanik Gili. Mees reisib koos oma kihlatu ja tema vanematega Pariisi, kus leiab, et igal südaööl kandub ta 1920ndate aastate maailma, kus kohtub suurkujudega nagu Hemingway, Dali, Picasso jt. Väga ägedalt on esitatud iga tegelast ning tõesti vahva oli vaadata nende argimuresid(äratundmisrõõm oli ka suur - midagi on gümnast külge ka jäänud).
Algul olin ikka väga skeptiline, eriti kuna film algas mingi veidra muusikaga, mis meenutas mulle lambaid ..
Aga olen rahul, et viitsisin end sellel vihmasel õhtul soojast voodist välja vedada ja läksin kultuuri nautima!
Lisaks. Käes on november ja tulekul on jõulud. Caro tutvustas mulle tõsiasja, et Mark & Spencer'is müüakse ka toidukaupa, peamiselt väga ägedaid shokolaade/komme ja veini/teesid. Nii, et sealt saab päris häid ideid jõulukinkideks. Kui midagi paremat pähe ei tule, seadke sammud Kristiine kaubanduskeskusesse Tallinnas ja leidke esimeselt korruselt eelpoolt mainitud pood.
Veel mõtlesin, et kuna talv on ikka üks külm aastaaeg, hakkan uuesti kuduma. Üritan sellel aastal jõuludeks teha kinke, mis oleks osaliselt või täielikult mu enda tehtud, et näidata kallitele inimestele, et mõtlen neile ja tahan neile aega pühendada. Olgu selleks siis sall, kindad, müts või mis iganes ma välja mõtlen. Minu arvates on omatehtud asjad kõige armsamad. Ellu kinkis mulle näiteks eelmisel aastal päkapiku, kelle ta ise meisterdas ning poleks osanud kujutada ettegi nunnumat jõulukinki. Kindlasti ei maksa jõule näha kui kommertspüha, kus peamine rõhk on kallitel kinkidel. Jõulud peaks olema aeg, kus pere saab kokku, tehakse koos süüa, istutakse ehitud kuuse all ning tuntakse rõõmu selle üle, et olemas on inimesed, keda tingimusteta armastada ning kellelt sellist armastust ka vastu saada.
Nii, et need 7 nädalat, mis jõuludeni veel jäänud on, mõelge sellele, kuidas iseennast ja oma armastatuid aasta kõige erilisematel pühadel õnnelikuks teha ning ärge pange rõhku sellele, mis on suurem/uhkem/kallim.
Ilusat sügisõhtut.
No comments:
Post a Comment