"Life is what happens when you're busy making other plans."

No nii. On siis kätte jõudnud aeg teha 2012 aasta viimane postitus.
Olen juba peaaegu nädal aega kodus saanud olla ja igal öösel oma voodis magada, mis on mulle äraütlemata suurt rõõmu valmistanud. Tallinnal pole häda midagi, aga kodu on ikka palju parem.
21. detsembril pidasime Sireti sünnipäeva. Kes veel tähele pole pannud, maailmalõpp jäi ära. Ellu jõudis Tallinnasse juba 11 paiku hommikul. Õnneks olime Caroga selleks ajaks üleval, riides ja isegi söömas sai käidud. Päeva sisustasime sellega, et käisime Ellu & Caroga linnas, sõime ja vingusime peamiselt ääretult külma ilma üle. Enne veel, kui tagasi Mustakale sättima suundusime, saime Marko & Keviniga kokku ning istusime natuke Katusekohvikus. Väljas oli tõesti nii külm, et ma kontrollisin pidevalt, kas mul veel põskedel ning ninal nahk olemas on. Kui olime koju sooja jõudnud, pidin juba uuesti Mannule bussipeatusesse vastu suunduma. Tõesti - nii külm oli, et nutt tuli peale, aga samas ei julgenud pisaraid ka valada, sest need oleks ilmselt jäätunud mu näole. Sättisime siis neljakesi meie juures end õhtuks valmis. Kangekaelselt keeldusime mina, Ellu ja Caro hülgamast kleite, mida kavatsesime kanda, seega panin ma jalga 2 paari sukki ja sokke ning kleidi peale oma kõige lemmikuma kampsuni (kas ma mainisin juba, kui külm õues oli?). Siku soovis sünnipäevaks vaipa, mida ma muud moodi pakkida ei osanud, kui suure musta koti sisse ning värvilist nööri ümber. Ausalt öeldes nägi pakk välja pigem laiba moodi, eriti kuna me Siku juurde läksime seda kahe vahel kandes. Jõudsime kohale, keegi ära ei külmunud ja maha ei kukkunud(veel). Väga tore oli näha nii Sikut kui ka Keretit, kes natukeseks ajaks USA-st meid siia Eestisse lõbustama tuli. Plaan oli Siku juurest koos linna suunduda, aga mingil hetkel avastasin ma, et olin maha unustanud ID kaardi ilma milleta kahjuks paljudesse baaridesse sisse ei lasta. Õnneks tahtis Ellu ka jalatsid ära vahetada, seega kõmpisime ühikasse tagasi ja pärast põhimõtteliselt jooksime uuesti Siku juurde, et teistega koos viimasele bussile jõuda. Läksime Hullumajja, mis oli tegelikult üsna normaalne baar. Mingil hetkel ühines meiega ka Frank ja siis läks shotte juba liiga paljuks. Pool viis hommikul jõudsime Ellu & Caroga ühikasse ning veidi pärast kaheksat suundusime liinibussile ja sõitsime bussijaama, kust läksime Pärnu bussile.

Laupäeva õhtul kaunistasime perega kuuske, mis on alati vahva traditsioon olnud. Jõule pidasime kahel päeval ning mõlemad olid väga toredad üritused. Sain kaks piletit Cirque De Soleil'e, mida väga juba eelmisel aastal näha tahtsin ja veel palju toredat. Ning viimaks jõudis kohale ka uus aku mu läpparile, s.t enam ei tähenda 100% akut 50 minutit.
Eile sain Mannuga kokku, istusime Hahnis ja muljetasime veidi Siku sünnipäevast ning täna otsustasime Caroga endale puhkust anda ning käisime Termides. Varsti on aastavahetus, mille jaoks ma plaane teha ei jaksa veel ning pärast seda tuleb õppima hakata ja Tallinna tagasi minna. Oi jah.
Kohtume siis järgmisel aastal.

My TOP 3-s

 Ilmselt paljud juba teavad,  kui suureks kinnisideeks on mulle viimasel ajal muutunud autod. I just can't get enough! Niisiis, minu top 3 autot.

AUTOD TOP 3:

3. Cadillac Escalade - Escalade on siis täissuuruses SUV, mida toodab General Motors luxury brand, USA-s Texases. Escalade'i tutvustati maailmale esmakordselt 2000ndal aastal vastulöögiks Lincoln Navigator'ile. Escalade'idel võib välimuse järgi eristada kolme põlvkonda : 

1.põlvkond

2.põlvkond

3.põlvkond

Veel võib öelda, et Cadillac Escalade'idel võib kohata mootoreid kuni 257 kW võimsusega (seda wikipedia andmetel, ma kahjuks nii täpselt mootoreid ise ei tea). Ilmselgelt kuulub mu TOP 3-e Escalade'i kolmas põlvkond. Auto on väga kõrge ning pikk ja näeb minu arvates ilus välja. Escalade'iga ma kahjuks ise kunagi sõitnud ei ole.

2.Jeep Grand Cherokee - Väga napilt teisele kohale jääva auto näol on tegemist keskmise suurusega SUV-ga, mille algusaastaks võib lugeda 1983, mil alustati väiksemate Jeep Cherokee'de tootmist, tootjaks Chrysleri haru Jeep. Kõige võimsama mootoriga Grand Cherokee on 6,4 Hemi, mille võimsus on 350 kW. Olen ise sõitnud 2010nda aasta Jeep Grand Cherokee'ga, mis oli erakordselt ilus masin ja kummitab siiani.

1. Chrysler 300C - Kõige ilusam auto maailmas. 2012nda aasta versioon ei ole enam nii kena, kui vanemad, aga Chrysler on Chrysler. 300C on siis täissuuruses sedaan, vanematele mudelitele on iseloomulikud massiivsed kandilised ninad. Uuemad mudelid on juba ümaramateks tuunitud. Ka Chrysler 300C-le on peale pandud 5,7 HEMI. Kahjuks pole endal olnud õnne  300C roolis istuda, küll olen aga sõitnud Sebringu ja Grand Voyager'iga. 

Lisaks, täna sai läbi mu esimene semester siin TTÜ-s. Või no, regulaarne õppetöö esimeseks semestriks. Vahetasime tibulinnudega jõulukinke ka, ja nii tore, kui hästi nad mind tunnevad.
Käisime Caroga jõulushopingut tegemas, mis osutus õnneks väga edukaks. 

Homme hommikul tuleb Ellu siia ja õhtul tähistame maailmalõppu ning Siku 20ndat sünnipäeva ja 22se hommikul saan viimaks koju vaheajale.

Häid jõulupühi Tallinnast!

"Life is 10% what you make it and 90% how you take it."

Isegi detsember hakkab vaikset poole peale jõudma. Uskumatu, kui kiiresti on möödunud 2012. aasta. Võib-olla ajad, millele oled elus kõige rohkem mõelnud, peavadki kõige kiiremini otsa saama?
Sest 2012 on ju see aasta, mida ootasin vist ilmselt 2000ndast saati, aasta, mil gümnaasium sai lõpetatud, ülikooli astutud.. Iga noor ootab ju seda, või ma eksin?

Viimasel ajal olen ma tõeliselt õppimislainel olnud. Mitte, et ma muidu ülikoolis ei õpiks, aga lihtsalt praegu on eriti kiire. 4 programmi vaja esitada, diskreetse matemaatika kodutöö, väljendusoskuse nn lõputöö, õiguses oli kontrolltöö, matemaatilises analüüsis on järgmisel nädalal kahte kontrolltööd oodata, loodame, et filosoofia õppejõud enam ühegi üllatusega lagedale ei tule. Oh, jah.. Tegelikult ma ei kurda. Koormus ei ole mu jaoks mitte midagi uut.

Tallinn on jõulutuledes väga ilus, aga Pärnu on ikkagi winter wonderland. Eriti eile ja täna hommikul olen tundnud, et tahaks koju. Jõuluaeg on liiga eriline, et seda kusagil mujal veeta.

Kätte hakkab jõudma pidude hooaeg ( samas, kas Tallinnas kunagi pidudest pausi ka tehakse? ). Täna õhtul peame grupiga jõulupidu, alguses Vapianos ja edasi on plaanis minna Grindile. Vähemalt ma loodan, et see plaan ka töötab, oleks ju tore küll. Ööseks (hommikuks) lähme Saaraga Gerdu juurde, sest me oleme liiga rotid, et takso eest maksta ning homme tuleb Emme Tallinna ja lähme poodi/kinno/sööma ning õhtul saan koju. Koju, kus muuseas on valmimas remont. Ma ei ole tuba praeguses seisus veel näinudki, aga kui pühapäeval ära tulin, oli küll kõik väga paljulubav. Seega , tahan koju. Kuigi ma ei tea enam, milline see välja näeb.

Pühapäevast veel - mul on vist viimasel ajal mingi halb õnn küljes, mis bussidesse puutub. Nimelt kui ühel esmaspäeva hommikul Tallinna sõitsime, jäi buss pool tundi hiljaks ning liinibussi pidime ka veel tükk aega ootama, mis tähendas, et kooli (ja kontrolltööle) jõudsime erakordselt napilt. Pühapäeval aga, jõudsime sõita Saugani, kui (oh üllatust) bussil sai kütus otsa. Ma ei tea küll, kes vastutab nende masinate kütte eest, aga sellel inimesel ilmselt oli segadusehetk või midagi taolist, kui ta arvas, et buss, mis võtab maanteel umbes 30l/100-le võiks Tallinna jõuda mingi 5 liitri kütusega. Ja siis me istusime seal 1,5 tundi ja ootasime päästijaid. Igasugu inimesi jooksis edasi-tagasi, aga keegi bussi igatahes tööle ei saanud. Seega, helistasin koju ja issi ütles, et talle aitab ja ta tuli meile järgi. Caro läks eile Pärnusse ja teatas, et kuna buss ei hilinenud ja kütus ka otsa ei saanud, siis olin ilmselt mina meie ebaõnne põhjuseks. Vaevalt küll!

Aga nüüd on aeg riided ära vahetada ja kooli minna , sest viimane filosoofia loeng ootab mind.

"The only thing that will ever make me fall in love is: if I fall in love."

Ilusat möödunud esimest adventi kõigile!


Pole tükk aega jälle blogi uuendanud. Ilmselt selletõttu, et ei ole nagu midagi väga erilist öelda olnud. Nüüd aga sadas lumi maha ja kuigi mul on koguaeg külm, varbaid õues olles ei tunne ja nina on enamus ajast punane, meeldib see ilm mulle kohutavalt. Lumi on praegu veel täiesti valge ja rikkumata ja nii puhas.
Ilus on aknast välja vaadata. Lõpetasin just tee joomise ja hetkel on täitsa soe olla(kaua see ilmselt ei kesta, aga eks siis teen teed juurde).
Lumest rääkides - ma ei saa aru, mis värk tallinlastele valede väljenditega on. Eile oli kursavennaga pikem diskussioon teemal kas lumi "hakkab kokku" või pakib. No ilma igasuguse kahtlusteta ju pakib. Aga ei, pakib pidi tähendama oksendamist ja selle tõttu väga kole väljend olema. Käib üle mõistuse, miks kasutada pikka ja kohmakat väljendit, kui lühike ja tabav on täiesti olemas.

Möödunud nädalavahetusel käisime Emmega teatris "Uhkust ja eelarvamust" vaatamas. Päris hea oli, kuigi film ja raamat olid ilmselgelt paremad. Ja ülejäänud päevad sisustasin sellega, et aitasin Issil tapeeti panna. Ei jõua ära oodata, millal remont valmis saab, see tuleb nii äge. Meie Emmega saime tapeedi valida, niiet väga stiilne värk (here's hoping).
Eile õhtul käisime Pärnu kuuske vaatamas, mis on sellel aastal üllatavalt ilus. Good job, Pärnu!

Üleelmisel nädalavahetusel aga käisin vahelduseks Ellu ja Mannuga Mirage's, mida ma siiani täisealisena külastanud ei olnudki. Ilmselt on see nüüd Pärnus väga kuumaks kohaks muutunud kuniks ma siin Tallinnas istunud olen. Igatahes õhtu oli vahva ja tahaks juba uuesti oma neiusid näha. Ka Maanus sattus tee peale, mis tegi õhtu ainult paremaks.

Kooli on veel kaks ja pool nädalat jäänud, siis on veidike vaheaega ja siis juba esimene sess. Filosoofia kursuse sain neljapäeval arvestatud, mis on lihtsalt SUUR SUUR pingelang mu jaoks, sest filo oli tõeline mindfuck(andestust väljenduse pärast). Vaikselt hakkan oma koduste töödega ka järje peale saama ja ei tunne küll hetkel, et ükski tähtaeg liiga lähedal oleks. Händlib ära küll. Loodame vaid, et eksamid samamoodi mööduvad ja järgmisel aastal ka TTÜ ridades olen. Hetkel on käes filo arvestus, mat täiendi arvestus, keka kohe tehtud ja erialatutvustus peaks ka vist läbi olema. Ehk siis olemas 10 EAP-d. Selleks, et üldse kooli jääda on vähemalt viis veel vaja ja idee poolest peaks kokku tulema 37.
Hoidke pöialt!
SIIN saate kuulata ühte Avenged Sevenfoldi järjekordset suurepärast laulu ning öelda, et see bänd mul hetkel kinnisideeks on, ei oleks üldse liialdus.

Ilusat talve ja edu jõuludeks valmistumisel!