Isegi detsember hakkab vaikset poole peale jõudma. Uskumatu, kui kiiresti on möödunud 2012. aasta. Võib-olla ajad, millele oled elus kõige rohkem mõelnud, peavadki kõige kiiremini otsa saama?
Sest 2012 on ju see aasta, mida ootasin vist ilmselt 2000ndast saati, aasta, mil gümnaasium sai lõpetatud, ülikooli astutud.. Iga noor ootab ju seda, või ma eksin?
Viimasel ajal olen ma tõeliselt õppimislainel olnud. Mitte, et ma muidu ülikoolis ei õpiks, aga lihtsalt praegu on eriti kiire. 4 programmi vaja esitada, diskreetse matemaatika kodutöö, väljendusoskuse nn lõputöö, õiguses oli kontrolltöö, matemaatilises analüüsis on järgmisel nädalal kahte kontrolltööd oodata, loodame, et filosoofia õppejõud enam ühegi üllatusega lagedale ei tule. Oh, jah.. Tegelikult ma ei kurda. Koormus ei ole mu jaoks mitte midagi uut.
Tallinn on jõulutuledes väga ilus, aga Pärnu on ikkagi winter wonderland. Eriti eile ja täna hommikul olen tundnud, et tahaks koju. Jõuluaeg on liiga eriline, et seda kusagil mujal veeta.
Kätte hakkab jõudma pidude hooaeg ( samas, kas Tallinnas kunagi pidudest pausi ka tehakse? ). Täna õhtul peame grupiga jõulupidu, alguses Vapianos ja edasi on plaanis minna Grindile. Vähemalt ma loodan, et see plaan ka töötab, oleks ju tore küll. Ööseks (hommikuks) lähme Saaraga Gerdu juurde, sest me oleme liiga rotid, et takso eest maksta ning homme tuleb Emme Tallinna ja lähme poodi/kinno/sööma ning õhtul saan koju. Koju, kus muuseas on valmimas remont. Ma ei ole tuba praeguses seisus veel näinudki, aga kui pühapäeval ära tulin, oli küll kõik väga paljulubav. Seega , tahan koju. Kuigi ma ei tea enam, milline see välja näeb.
Pühapäevast veel - mul on vist viimasel ajal mingi halb õnn küljes, mis bussidesse puutub. Nimelt kui ühel esmaspäeva hommikul Tallinna sõitsime, jäi buss pool tundi hiljaks ning liinibussi pidime ka veel tükk aega ootama, mis tähendas, et kooli (ja kontrolltööle) jõudsime erakordselt napilt. Pühapäeval aga, jõudsime sõita Saugani, kui (oh üllatust) bussil sai kütus otsa. Ma ei tea küll, kes vastutab nende masinate kütte eest, aga sellel inimesel ilmselt oli segadusehetk või midagi taolist, kui ta arvas, et buss, mis võtab maanteel umbes 30l/100-le võiks Tallinna jõuda mingi 5 liitri kütusega. Ja siis me istusime seal 1,5 tundi ja ootasime päästijaid. Igasugu inimesi jooksis edasi-tagasi, aga keegi bussi igatahes tööle ei saanud. Seega, helistasin koju ja issi ütles, et talle aitab ja ta tuli meile järgi. Caro läks eile Pärnusse ja teatas, et kuna buss ei hilinenud ja kütus ka otsa ei saanud, siis olin ilmselt mina meie ebaõnne põhjuseks. Vaevalt küll!
Aga nüüd on aeg riided ära vahetada ja kooli minna , sest viimane filosoofia loeng ootab mind.
No comments:
Post a Comment