Tegelikult tahan täna rääkida ainult ühest suurepärasest raamatust, mida eile lugesin. Raamat oli nii hea, et ma ei suutnud seda enne käest panna, kui läbi loetud sain, mis juhtus küll kell 2 öösel, aga mis seal ikka.
Raamatu pealkiri on "Me before you" ja selle kirjutas Jojo Moyes. Tegemist on omamoodi armastuslooga. Ja see paneb tõesti mõtlema. Lugu räägib Louisa Clark'ist, kes on terve elanud väikeses Inglismaa linnas oma vanematekodus, töötab pikemat aega kohalikus kohvikus ning on püsisuhtes mehega, keda ta küll päriselt ei armasta, aga kellega tal piisavalt mugav on, ja Will Trayton'ist, kes julma saatuse tõttu avariisse satub ning seetõttu halvatuks (quadriplegic) jääb, s.t ta ei saa kasutada oma jalgu ning saab väga minimaalselt liigutada käsi. Pärast seda, kui Louisa ülemus otsustab oma kohviku sulgeda jääb naine ilma tööta ning läbi tööbüroo satub Willi hooldajaks. Alguses ei saa nad absoluutselt läbi, Will on endasse sulgunud ja sarkastiline, nagu võibki oodata inimeselt, kes elu parimates aastates kaotab võime kõndida, ise ennast toita, vetsus käia või kasvõi ennast ise voodis keerata. Aga mida aeg edasi, seda enam nad üksteisele meeldima hakkavad. Kuni ühel hetkel kuuleb Louisa pealt vestlust Willi ema ja õe vahel ning saab teada, et Will on otsustanud sõita Šveitsi ning seal legaalselt oma elu lõpetada ja kuupäevgi on juba paika pandud. Algab Louisa meeleheitlik võitlus aja ning Williga, et teda veenda, et elu on ka puudega inimeste jaoks elamist väärt.
Nagu paljud arvustused selle raamatu kohta ütlevad, on tegemist tõelise emotsionaalse löögiga. Ja paljud väikesed asjad loos panevad mõtlema inimelu üle ning väärtustama seda, mida saavad inimesele anda ainult terved jäsemed.
Ma ausalt siiralt soovitan seda võrratut teost lugeda, aga kindlasti valmistage end selleks, et ilma pisarateta on väga raske või suisa võimatu lugu lõpetada. Seega taskurätikud on kindlasti päevakorras.
Mul on nüüd aeg sissejuhatust edasi õppida.
No comments:
Post a Comment